
Samas see tekstimaailm pole üheselt
helge või eepiline ilmake, siin on võikust ja valskust ja väiklust
(muidugi, milline romaan ei sisaldaks probleeme? Kas on võimalik
kirjutada probleemitut romaani?). Ja jumalad, nemad toimivad teises
skaalas kui inimesed, samas on neil inimlikud nõrkused (või
vastupidi – inimestel on jumalikud nõrkused?). Peategelane Shadow
saab ikka ohtralt vastu päid ja jalgu, kuid... mingil moel jõuab ta
lõpuks ehk inimliku hingeni (mehel puudub täissäde, sest...
eksole. Kuigi samas, äkki selline poolikhing oma teadvustamata
erandlikkuses ongi lugejale lummav? Pole tüüpiliste inimlike
nõrkustega?).
Eks mingil moel on üllatav, et miks
inglasest autor võtab ette Ameerika ja selle sulatuskatla. Miks
Põhja-Ameerika on teistest kontinentidest erinev, miks seal ei toimi
muu maailma (jumalikud) süsteemid? Ajalookatkestus, mistõttu pole
traditsioonid jäädvustunud? Sulatuskatel, mis raspeldab liialt
edukalt juuri? Või no üleüldse, miks peaksid vanad jumalad
säilinud olema? Nojah, ma lõpuks ei mõistnudki, et miks on nii ja
miks on naa, miks ja millistel tingimustel üleloomulikud olendid
saavad eksisteerida, või mitte.
Aga muidugi, tegemist pole
usundiloolise uurimuse vaid fantasyga. Jutt on see iva.
loterii (linke mujale)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar