23 september, 2015

Michael Swanwick – Steadfast Castle (Year's Best SF 16, 2011)

Kuuldemänguna teostatav lugu pingsast dialoogist võimaliku mõrvaga tegelevast uurijast ja majast, mis võib olla selle mõrvaga ühel või teisel moel seotud olla. Maja on tehisintelligentsiga ja oma kadunud peremehele väga meeltmööda, kuna majal (millele peremees on andnud hellitusnime Cassie: “He called me Cassie. It's short for Castle. As in a man's home is his castle.” (lk 199)) opereerib oskuslikult oma naisekehalise teisikuga, millega on meeldiv erineva raskusastmega seksmänge sooritada. Uurijale pole see esimene sellelaadne juhtum, kus maja võib olla seotud millegi valgustkartvaga – see kahtlus süveneb veelgi, kui voodi alt leitakse paar naiste aluspükse. Miks on need siin, muidu nii kliiniliselt puhtas majas? Ja kui uurija veel keldrisse jõuab...

“No explanation needed. What two individuals do in the privacy of their own house is their own business. Even when one of them is the house.
You really mean that?
Of course. It only becomes my business when a crime is involved. How long have you been Garretson's lover?
I'm not sure I would use that exact word.” (lk 199)

Ühesõnaga, on selline tore meelelahutuslik tekst, ping-pong uurija ja kahtlustatava vahel, milles kumbki püüab oma vastast üle kavaldada. Vaat milliseid saladusi võib üks tõsiselt armunud naine endas peita...


Kommentaare ei ole: