Tundlik armastus- ja loodusluule, elu
on üks hädaorg, meeldivateks kaaslasteks vaid loodus ja
teravmagusad kiremälestused. Aga kus on loodus... seal on ka
inimtegevuse jäljed. Paikre pole teab mis mitmekülgse
poeesialoomega, aga on hetki, kus ta sõnaseade lõikab teravalt
olemist (mitte, et järgnevad luulenäited just alati neid teravusi
esitleks).
Lööd mu hinge haavu.
Olen tänulik,
neist puhkevad kord
mälestused.
(lk 10)
Kõndima
õpid aastaselt,
rahuldavalt roomama
ehk alles neljandas
kümnes.
(lk 27)
Puu peidab endasse
kõik aastaringid.
Puu südames
on kirjas
head ja halvad aastad.
Ta kannatustest
alles kännult loen.
(lk 32)
TURUL
Kevade pealetung
on alanud.
Lillelaudadel
esimesed
vangilangenud sinililled.
(lk 39)
Vihma eel pääsud
ruttu lõikavad heina
kahe sirbiga.
(lk 47)
Mulatitarid,
kel prink ihu
ja silmis kuu sõgestav sira.
Kui kahju,
et süda teil kivist on,
ploomid.
(lk 57)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar