28 juuni, 2016

Diana Wynne Jones – JoBoy (The Best Science Fiction and Fantasy of the Year 4, 2010)


Jones räägib loo sellest, et miks juhtus nii, et tänapäeva Londonis tekkis seletamatu kahjutuli. Tuleb välja, et süüdi on lohed. Nimelt on inimesi, kes saavad eksisteerida nii inimese kui lohena – kui vaid on oskusi ja tahet see lohe enda paralleelkehaks välja aretada. Noormees nimega JoBoy avastab pika haiguse ajal, et just tema on üks selline... kahtlane. Ja tema isa oli arvatavasti ka... kuigi ta on autoõnnetuses hukkunud, võib ta isa lohevaim (või kuidas seda paralleelolendit kutsudagi) senimaani Inglismaal ringi lennelda. Kuid nagu JoBoy'le selgub, on ta ema... midagi tegemata jätnud.

Jah, minu poolt väga segane kokkuvõte. On selline väheke inglise kummastava lastekirjanduse laadis tekst, mis peaks rikastama või andma alternatiivse seletuse tavalisele maailma toimimisele. Eks lugu ärgitas kätte võtma see, et autori varasem romaan on aluseks Miyazaki tuntud joonisfilmile.

Kommentaare ei ole: