Raamat kirjeldab eelkõige diplomaatilist pingpongi riikide vahel 11 päeva jooksul enne Teist maailmasõda, püüdes lisada tolleaegsetes ajalehtedes kirjutatut ja kultuuriinimeste või lihtsate kodanike mälestusi nendest päevadest. Pearõhk siiski riikidevahelisel suhtlusel. Kui kristalselt aus olla, siis see Danzigi ümber käinud trall oli mulle päris tundmatu. Lai vaatenurk väiksele ajavahemikule, autor on üpris, khm, saksalikult põhjalik asjaosaliste mälestuste uurimisel. Vahest võinuks ehk natuke enam Jaapanile tähelepanu pöörata.
Peale seda raamatut tasub järgmisena lugeda Curzio Malaparte mälestusi väsinud sõjapidamisest (“Kaputt”, ilmunud nii Luukambri kui ka LRi sarjas) – sõjaeelse diplomaatilise sõnasõja moondumine sõjaaja staatiliseks õudusunenäoks.
“Ratsionaalset inimmõistust üle kõige hindavad ameeriklased ootasid Saksa-Poola konflikti lahendamist, ilma et see kutsuks esile ülemaailmse katastroofi.” (lk 87)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar