Kui raamatut iseloomustatakse sõnadega “Teos kuulub kindlasti Eesti väärtkirjanduse hulka /-/” (lk 2), siis see kahtlemata mõjutab lugemist... ärgitavana. Huvitav võte on raamatus kasutatav 1,5 reavahe, seda ei kohta just tihti. Autoril on lai ja huvitav sõnavara, aga kasutab seda kuidagi kuivalt. Tore, et timukaproua teab midagi geenide kokkusobivusest (lk 13). Ja millegipärast ei jõudnudki enam kaugemale kui 41. lehekülg. Vabandust.looming
2 kommentaari:
Jajaa, tuim ja kuiv tähendab seda, et puudub ropendamine ja rõvetsemine, täitsa õige.
Hm, kuidas saab pädev hindaja olla inimene, kelle jaoks teose väärtus sõltub tulnukate olemasolust või mitteolemasolust?
Postita kommentaar