Lugu lähitulevikust, kus jätkub madin
läänemaailma ja nö terroristide vahel. Samasuguse edukusega nagu
praegu on jagatud demokraatiat järgmistesse riikidesse ning
samavõrra on täiustunud pommiplahvatused lääneriikide sümboolsete
objektide hävitamiseks (ja viimasel ajal on lemmikobjektideks
kuulsaimad kunstimuuseumid). See on see ebakonventsionaalne sõda või
mis see ongi.
Staarajakirjanik satub viimaste
seletamatute plahvatuste põhjuste otsimisel viimaks ühte
(paljudest) põgenikelaagrisse, mis tekkinud diktatuuririikide
vabastamistel. Seal hakkab ajakirjanikule selguma üsna
hirmutavavõitu uus lähenemine plahvatuste korraldamiseks – nimelt
on sünnitushaiglates paigaldatud vastsündinuile selline kiip, mida
on võimalik vajadusel detoneerida. Et asi perfektsem oleks, pole
vanemad oma võsukese tulevasest märterlusest üldsegi teadlikud. Ja
nii siis pannakse noored lapsed siin ja seal plahvatama ning üha
täiustuvad lääneriikide turvasüsteemid on võimetud sellist ohtu
avastama.
Mingil irratsionaalsel ja tänamatul
moel päris usutav tulevikustsenaarium.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar