29 juuli, 2013

Liis Koger – Vana kuu hea and (2012)

Kogeril on päris meeldesööbivate väljenditega poeesia, mida pisut nullib see, et läbi kogu tegemist vaid armastusluulega – kõik läheb liialt ühte väravasse, natuke vaheldust pole kunagi paha.
Raamatu kujundus on päris värskendav.

SA KÜSID KUS MA TAHAN ET SA OLEKS 
ma vastan lähedal
sinu kõrval on kõik seadused
kivist jumalad 
vanal vinüülil kui mängib aeg
oma kummalisi keerdkäike
keset ööd 
sa astud sisse vana veini lonksust
ja sammudest pimeda akna all all
mälestused on

lumest valgemal

HINGAD ÖÖ LÄBI MU KÕRVAL

suitsuse viski lõhna välja
hingan sisse
ja mõjub nagu kohv

hommikul ärkad üles
ja ütled:
nagu väike roheline põõsas

oleks öösel kõrval olnud

Kommentaare ei ole: