Roxie on laika, üks iseloomuga vahva
koer. Temaga ei ole lihtne, kui vaja, seisab ta enda eest ja sellega
peab arvestama. Aga eks see teeb Roxie eriliseks, temaga suhtlemine
on kui täisvereline inimsuhe, et midagi saada, tuleb midagi vastu
anda. Ent aastad lisanduvad elaja turjale ja koer hakkab füüsiliselt
väsima, enam ei jaksa niipalju jalutada ega joosta ning vajab
mitmesugust ravi. Aga need silmad, need on Roxiel senini kõnekad.
Ent lisaks Roxiele on siin loos ka
Shelby. Tema on taevakeha, mis suundub Maa poole. Nagu ikka
väiksemate taevakehadega, möödub neid Maast pidevalt. Kuid Shelby
trajektoori täpsustudes suureneb üha hingemattev võimalus, et see
võib hoopiski Maad tabada. Ja niimoodi õnnetult. Tekib küsimus, et
kas on mõnd kohta, kus võiks üle elada sellele kokkupõrkele
järgnevad kataklüsmid. Kes teab. Arvatava kokkupõrkeni jääb veel
pea kaks aastat.
Kui esimene kogemus Reediga pani õlgu
kehitama ja teine oli huvitav lugemine, siis seekordne lugu paneb
taas... õlgu kehitama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar