Lappan ikka neid leitud nõukaaegseid vihikraamatuid. Mitmed panin pliidi alla ja ajasid punast suitsu välja. See on selline huvitavam, kuna haakub hetkelise tänavapildiga. Noh, et meil poisid ja poisikesed laamendavad, joovad ja peksavad õues... huligaanid! Mida siis '67 aastal sellise asja kohta öeldi? Karmi NL korra ajal. Kuna tegu pole päris ilukirjandusliku teosega, siis jäägu arvustuse suureks osaks väljatoodud mõtteterad ja tsitaadid.
Miks on huligaansus ühiskonnale ohtlik?
Kusagil pargis peksis grupp ulakaid noorukeid läbi noormehe ja tütarlapse, ühes kommunaalkorteris ajas joobnud naaber taga ehmunud kaaselanikke, lärmitses ja sõimas ebatsensuurselt, teisal otsustas keegi "nalja teha" elatunud haige naise arvel, teatades telefoni teel, et ta tütar on rongi alla jäänud ja surma saanud... Kui palju traumeeritud eluisud, sügavaid hingelisi vapustusi on niisuguste kuritegude tagajärjeks, mida on hakatud nimetama "huligaansuseks".
...
Huligaansus on inimeste ühiselu elementaarsete normide jalge alla tallamine ja sotsialistliku avaliku korra jäme rikkumine. Sõprusele ja seltsimehelikkusele, vastastikusele abistamisele ja toetusele, mis on kujunenud nõukogude inimeste käitumisprintsiipideks, vastandab huligaan egoismi, küünilisuse ja nahaalsuse.
...
Nii näiteks kod. S., kes koos oma sõpradega viibis viinastunud olekus Tallinna Vineeri- ja Mööblivabriku klubis peoõhtul, tungis kallale kod. P-le, paiskas viimase pikali ja peksis teda jalgade ja rusikatega. See toimus siis, kui tantsuõhtu oli kõige suuremas hoos. Vähe sellest, et kannatada sai üks puhkeõhtu külastaja, õhtu oli rikutud ka paljudel teistel kodanikel, kes olid kogunenud oma puhkeaega kultuurselt veetma. Jultunud huligaan peeti kinni, toimetati miilitsaorganite kätte ja teda karistati hiljem kohtukorras.
...
Huligaansuse sotsiaalsed juured
Linna väikekodanlasele on kõige tähtsam omaenese isik, isiklikud kasud ja isiklik vara. Sotsiaalsed tunded puuduvad tal täiesti. Lugupidamine inimese, inimese töö ja selle töö tulemuste vastu on talle võõras. Ta ei suuda taluda mingisugust ühiskondlikku kontrolli ning kui ühiskond hakkab talle esitama kõrgendatud nõudeid, siis tigestub ta tavaliselt ja ilmutab amoraalsust mingites kõlvatutes tegudes. Eraomaniku psühholoogia on lahutamatult seotud arusaamaga, et võib takistamatult toime panna tegusid oma egoistlike tujude ja soovide rahuldamiseks. Eraomanike kiskjalik hundimoraal on vahetuks allikaks selliste vaadete kujundamisele, mis lubavad toime panna tegusid, millel on mõnitavalt küüniline iseloom teiste inimeste suhtes, eriti siis kui viimased kuuluvad alamatesse ühiskonnakihtidesse.
...
Samuti karistati 15-ööpäevase administratiivarestiga E-d suguakti toimepanemise eest Tallinna linnas Tehnika tänava puiestikus möödujate, ja isegi laste, silme all.
Joobnud kodanik J. sõimles ebatsensuurselt Tallinn-Balti jaama perroonil ja huligaansetel ajenditel kiskus ühelt elektrirongi ootavalt kodanikult mütsi peast. Kui miilitsatöötajad tahtsid purjus huligaani kinni pidada, siis ei muutunud ta mitte taltsamaks, vaid hakkas käituma veel häbematumalt, püüdes igati väljendada oma lugupidamatust miilitsatöötajate suhtes. Kui jultunud huligaani taheti haarata kätest, rebis ta end jõuga lahti, lüües seejuures ühele miilitsionäärile rusikaga näkku, teisele jalaga kõhtu. J. tegevus kvalifitseeriti õigustatult kuritahtliku huligaansusena.
Aga mis sai mütsist, seda me ei tea. Ära on toodud igasugused paragrahvid ja määrused, ning ka Lenini arvamus. Ega ta huligaanidest eriti hästi arvanud. Kui ta huligaani nägi, siis tema pead ta küll ei silitanud. Humoorikad näited need esitähega tähistatud tegelinskitest on omaette lugemisväärt, aga kogu seda pahna ei viitsi siia ümber lüüa. Enamus või siis peaaegu kõik pättused olid muidu korda saadetud alkoholi all. Mõtlemise koht.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar