Millalgi peab inimkond Maalt lahkuma.
Siin loos on üheks selliseks “katsepolügooniks” Marss, mida
siis muudetakse elukõlbuliseks jne. Marsile väljarändamiseks on
tehtud omaette süsteem – nimelt on suunatud Maa ja Marsi vahele
asteroidiparv, mis siis tiirleb nende vahelisel alal; seda on vaja
selleks, et kosmosetranspordivahendid saaksid “hüpata”
asteroidilt asteroidile, saades nii igalt asteroidilt kiirendust
edasi liikumiseks (okei, see koht jäi mulle natuke hämaraks).
Marsile minnakse konvoides,
transpordialused kargavad üksteise järel kivilt kivile. Lisaks
sellele, et asteroidid liiguvad kindla trajektoori järgi, on need
ühtlasi varustatud proviandi ja muuga – juhuks, kui probleemi
korral peab transpordialus sinna asteroidile pikemaks jääma (ehk
siis seal viibima vähemalt selle aja, kui asteroid ringiga tagasi
jõuab, mis võib aega võtta kaks või rohkem aastat – sõltuvalt
sellest, kui kiiresti on võimalik organiseerida ülikallist
päästeoperatsiooni kas Maalt või Marsilt).
Nojah, jutt ongi siis sellest, kuidas
üht sellist transpordikonvoid hoiatatakse, et peagi tabab neid
päikesetormi laine, ning selle vältimiseks peavad nad end
asteroidile “parkima” et niimoodi päikesepuhangut vältida.
Kaptenid asuvadki üheskoos oma aluseid maanduma... ent ühel laeval
see ebaõnnestub, ning see jääb trossi otsas taevaruumi tilpnema.
Ja oodata on, et see päikselaine kärsatab kaitsetu aluse sõitjad
läbi. Appi ei saa minna, sest kaptenid ei tohi oma laevadel
reisijaid ohtu seada. Kuid... meie loo transpordivahendi kapten
otsustab proovida neid päästa...
Loost võib välja lugeda, et tuleviku
superjõud paiknevad ehk Hiinas ja Indias, kuna kõik tegelased on
sealt kandist pärit. Aga see pole muidugi selge järeldus tuleviku
kohta.
“The Baza was not so much a spacecraft in its own right as a life support capsule being tossed from Stone to Stone, but this choreographed relay race would deliver it to Mars in just four and a half months.” (lk 17)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar