03 veebruar, 2015

Aliette de Bodard – The Dust Queen (Reach for Infinity, 2014)

Maagiline vietnamulme? Scififolkloor? Vietulme? Orbitaalvietnam? Et siis, vietnamlased võtavad osa Marsi terraformimisest, ja on selle gigantse projekti käigus säilitanud oma rahvusliku eripära. Maa-Vietnami on muidu tabanud üleujutus, ja sealgi käib nüüd ülesehitus – ühesõnaga, luuakse nii uut kui vana Vietnami; ainult et senini pole võimalik Marsile jalga tõsta, kuna seal käib terraformimise tehnoloogiline täppistöö. Orbitaalvietnamlastel on ühtlasi oma spirituaalne juht – Tolmukuninganna, kes loob näiteks uueaastapidustusteks enneolematuid vaatemänge jms, mis sügavalt puudutavad Marsi nimel töötavate vietnamlaste hinge. Nojah, minu poolt väga segane sissejuhatus, aga mul senini puuuduvad kogemused tulevikuvietnamlusega.

Lugu ise siis sellest, et see Tolmukuninganna on vanaks jäänud ja tahab naasta lapsepõlve Maale – no aga Maa on muutunud jne. Et reaalsust talutavamaks muuta, palub kuninganna loo kangelannalt, et see sooritaks tema aju kallal ühe operatsooni (rewiring), millega saaks esile tuua nö valutu mälestuse, mis aitaks reaalsuse kogemist talutavamaks muuta (ausalt öeldes ei saanudki aru, miks Tolmukuningannale seda vaja oli – et saaks hinge puruks käristamata lahkuda orbitaalvietnamlaste juurest?). Kangelanna leiab... et operatsiooi ei saa teha, sest... oh õudust...

Igal juhul, mulle mõneti segaseks jääv lugu. Loodud maailm on omapärane, kõik see vietnamlus segatud tulevikutegemistega, ja seda kõike naiselikust vaatenurgast, aga ei tekitanud suuremat kaasaelamist. See tõdemus ei ütle küll suurt midagi loo enda kohta.

Kommentaare ei ole: