Mahkra oleks kui selle antoloogia tõlkelugusid lugenud ning otsustanud siis omalt poolt jala gaasipedaalile vajutada. Nii on tema versioonis Veenus ühenduses Eestimaa ristiusustamisega. Tõepoolest! Seos näib keeruline või mõnele tõsisele pessimistile ilmvõimatu, kuid Mahkra on leidnud julge lahenduse - asjasse on segatud psiivõimetega sakalased, Veenuse amatsoonid, Veneetsia magnaadid. Tegevus leiab ühtaegu aset nii Sakalamaal kui Veenusel, kus sakalastest vennad Õilis ja Tarvas on võtnud eesmärgiks hoida papiusku koduväravast eemal. Vendadel on niisugune haruldane võime nagu psiivõime, mis võimaldab mõtteid edastada väga kauge maa taha (vendade puhul peetakse niimoodi sidet Veenuse ja Sakala vahel), selliste võimetega inimesi otsitakse inimkonnast tikutulega taga… et neid siis kosmosesse tööd rügama viia - nii on Tarvas lepinguline Veenusel, Õilis on aga naasnud Sakalamaale isa surma järel vanemaametit pidama.
Otsijateks on inimesed, kes kosmoses tegutsedes muuhulgas üheks eesmärgiks Veenusel maagi kaevandamine. Need kaks maailma - keskaeg ja kosmosetsivilisatsioon, hoitakse rangelt lahus, samas kosmoseinimesed saavad käia Maal puhkamas; tingimusel, et nad seal seda saladust ei reeda ega kasuta tehnikat (muuhulgas tuleb piinliku hoolsusega jälgida, et maalaste folkloori ei jääks jälgi nö üleloomulikust tehnikast või juhtumistest). Puhkusel käimine pole ilmatuma probleem, näiteks Veenuse ja Maa edasi-tagasi reis võtab aega vaid viis päeva; niisamuti töötab teletaip (?), mis jagab Veenusel töötajatele Maa-uudiseid, mida on võimalik välja printida.
Nagu öeldud, probleem siis selles, et sakalastele tahetakse väevõimuga ristiusku pähe määrida, nii on teada, et Lüübekis on kogunemas ristisõitjate vägi, et tulevasele Maarjamaale purjetada. Vennad näevad, et sakalaste jõust ei piisa ristiväe peletamiseks, nad pöörduvad Jurjevi vene vürsti poole, et temalt maleva lisaks palgata (raha tuleks siis Veenusel kaevandava Tarvase palgast), kuid see palkamine läheb nihu. Ja sündmsed kerivad üha edasi ja edasi, muuhulgas tekib Tarvasel Veenusel vastuoluline suhe sealsete amatsoonidega… ning peagi on ristivägi maarahva kallal. Kuid see jäägu saladuseks, mis õigupoolest veel juhtus ja juhtuma hakkab.
Võib täheldada, Mahkra loobib ohtralt sõnnikut campi põllule. Kiusatus oleks see lugu siduda “Saladusliku tsaari” maailmaga, samas pole selles sarjas justkui mingit viidet galaktikas tegutsenud inimtsivilisatsioonist (no muidu oleks kasvõi Kuul mõningaid märke). Aga jah, autor ratsutab rõõmuga kõiksugu klišeedel, nii on ka selge, et kui loos on amatsoonid, ei jää lihahimu rahuldamata vms. Ja no muistne vabadusvõitlus ja kosmoselennud, sellist asja pole vist varem eesti kirjanduses tehtud (kerge sarnasus Andersoni “Kõrge ristiretkega”), kahtlemata plusspunktid nii ogara teemakäsitluse eest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar