Orlau portreteerib seda lõbusate
poiste ütlust, et viina võttes on võimalik iga naine ilusaks juua (noh, teine
võimalus on kott pähe, mis võiks tekitada kõiksugu freudistlikke mõtisklusi).
No ja töötu joodik joobki viimaks oma abikaasa noorusaja kaunitariks, aga kui
see taas keskealiseks mooriks hakkab selginema, tekib mehel selline
kassiahastus, et … nuga rinda.
Tekst on selles mõttes huvitav,
et kui omal ajal võis ta mõjuda mingil moel etnohorrorina (jajah, murrangulised
üheksakümnendad), siis praeguse tarkuse juures ei oskaks seda muud moodi tõlgendada
lähisuhtevägivalla musternäidisena (eksole, vaatepunkt on vaid selle kahetseva
viinanina poolt, pagan teab, kuidas ta muidu naist võis kohelda). Mustertekst
tähendab muidugi teatavat naiivsust ja lihtsustamist, aga las see siis olla,
protovõrdõiguslikkusele tuleb ikka kahe käega alla kirjutada.
ulmekirjanduse baas
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar