Et kui antoloogia on
võlukunstist, siis noh, see lugu on tulvil võluritest ja võlukunsti
kasutamisest. Õieti seal muud polegi (muidugi, on mitmed tehnilised lahendused,
mis võiks kuuluda pigem teadusliku fantastastika valda). Ja et peategelaseks on
õige pahatahtlik võlur, siis juhtub mitmeid vägivaldseid intsidente ning
pikkamisi tekib küsimus, et kas selle eest on karistus soolas või on tegemist
puhtalt grimdarki mölluga.
Aga seda saladust ma ei paljasta.
Tekst pole teab mis lööv (küllap
on see lugemistujust kinni, eelmise antoloogia lugu oli vaat et tolle raamatu
parim), kuid samas on see esitatud omal moel nauditavas vormis, autoril oli
ilmselgelt lõbus seda kurja janti kirjutada. Kõik need võlurid ja nende
suhtlemised ja muidugi võlukunst ise. Kuid nagu selle antoloogia teised
seniloetud tekstid, pole just midagi jalustrabavat või intrigeerivat või hinge
pugevat. Hmm! Tuleks ehk vahelduseks midagi muud lugeda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar