Huvitav psühholoogiline novell,
millel puuduvad vastused. Kuid see teksti mõneti neurootiline ja veider
rahutus, see on peamine, see jääb. Anna ja Artur, mis nendega õieti oli. Või mis
õieti fiktsioon on, eks. Nii palju lugusid, või kuidas? Ja miks minajutustaja
seal on, millest selline häiritus? Et … Anna? Või Artur?
Nagu öeldud, vaikne ja tasane
lühilugu, aga rahutukstegev, vaat et argieluhorror. Ja muidugi, täiesti tundmatu
autor (või lihtsalt varjunime taha peitunud?). Lugemiselamuseks hea häiriv
kompott.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar