Kolm lühilugu Jedao lapsepõlvest.
„Omens“ on sellest, kuidas ta ema ja kohtingul käivad ning seejärel otsustasid
lapse sigitada. „Honesty“ ja „Bunny“ on Jedaost ja ta vanemast poolvennast ja
nooremast poolõest. Ääriveeri käsitlevad need lood Heptarchate’i ühiskondlikke
ja kultuurilisi norme; „Honesty’s“ on muuhulgas juttu, kuidas võim allutatud
rahvakilde endale sobivamaks kasvatab (ka „Omens“, seal on see teema ülal); „Bunny“
annab viiteid, milliseid võimalusi on sugueluks, seda siis Jedao vanema
poolvenna näitel.
Eks nende lugudega on nii, et ega
need „Ninefox Gambiti“ sissejuhatavaks kraamiks ei sobi, kuivõrd rikuksid
sellega romaani konflikti terendumise ära – no mis lõbu oleks lugejatel teada,,
et Shuos Jedao on sedavõrd oluline tegelinski kogu triloogias. Midagi tuleb
ikka omal käel avastada.
„Jedao set the rock down. Then he knelt and tipped her chin up with his callused fingers. „Listen,“ he said. „Listen, I would never hurt anyone I love.“
She would not wonder for many years why, in a sentence otherwise in the high language, he had used the Shparoi word for hurt, which meant moral damage, but excluded the physical – „a hurt of heart’s marrow, not the flesh,“ as one of their famed philosophers had said – a distinction that the high language did not make.“ („Honesty“, lk 60)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar