Selle teksti võiks eesti keelde
tõlkida – kuigi jah, vaevalt et ükski hiina keelest tõlkija viitsiks sellele
aega kulutada. Ja inglise keelest kaudtõlge poleks just hea lahendus.
Niisiis, kaugest tulevikust pärit
minajutustaja tutvustab tema mõistes minevikus elajatele nende lähituleviku
erinevaid haigusi, milleni mineviku (ehk siis tänapäeva) kultuuriline ja tehnoloogiline
areng võiks edasi viia. Ja need on … päris hullud (muidugi, mõned neist
näideteks jäävad ekstreemseteks haruldusteks). Eks asi algab mõtlemisest või
viisist, kuhu seda mõtlemist suunatakse – ning peale olude muutumist keeravad
järgnevad põlvkonnad meie mõistes olukorra hullemaks, kuna need sündimisest
saati elanud uutes reaaliates jne.
Muidugi on omaette teema see, mida
kasumi nimel ollakse valmis inimestele pähe ajama (eks siit tuleb parallelel
Qiufani eelmise tekstiga; samas ka „Invisible Planets“ antoloogias oli autoril
õige meditsiiniline lugu). Et loo jutustaja on nö tulevikust, siis loo lõpp keerab
omakorda vindi peale, muutes keelefilosoofilised probleemid õige apokalüptiliseks
(samas antoloogias ilmunud Cixin Liu sarnane hoiatustekst lahenes hoopis …
argisemalt).
Omal moel on see tekst mõrkjas kommentaar
inimlikule rumalusele ja võiks ehk olla kainestav meeldetuletus neile, kes
kõiksugu jaburaid elustiilimuutusi meile pähe määrivad (mitte et vanamoodi
saakski edasi elada). Kuid see on muidugi enam kui naiivne illusioon, et keegi
neist maailmamuutjatest siit midagi kõrva taha paneks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar