See jutustus võitis äsja Hugo auhinna – huvitaval kombel oli ka lühijutu kategooria võitnud Harrow tekst selline … ajaloolise maiguga fantaasia tänapäeva tingimustes. Käesolevas tekstis on tegemist Kagu-Aasia (autori päritolu järgi Malaisia?) ühe olendi („imugi“) draakoniks kasvamise lugu. Mis ajaliselt võtab küll aega aastatuhandeid (kui ikka õnnestub), aga siin keskendub peamiselt lühikesele perioodile, mis paigutub tänapäeva Ameerika malaisia kogukonda (millest siis minupoolne arvamine, et küllap tegu küllaltki spetsifiilise mütoloogilise olendiga – võisin küll teksti jooksul loota, et ehk sirgub nüüd godzilla või muud sellist, aga ei).
Et tegu on ikkagi auhinnaulmega, siis loo peategelase imugi võimalused reaalseks draakoniks sirguda (selleks on omad ajatud nõudmised) on üsna nadid ja viimaks pea olematud. Unistusest loobumise järel puutub ta rohkem kokku inimsooga (varasemad kontaktid olid päris humoorikad, eriti kiviaja karjapidajatega) ning haldjaks kehastununa satub ta suhtesse astrofüüsikuga. Tuleb välja, et astrofüüsika uurimisala ongi see Tee, mida need mütoloogilised olendid peavad uurima ja järgima. Ainult et … aastatuhandete vanusel ja astrofüüsikul on ikkagi väga üürike ühine tee (mitte Tee).
Auhinna võitmiseks igati huvitav valik. Muidugi, tegu on üldinimliku tekstiga (vaata kasvõi jutustuse pealkirja) ja eks see mütoloogiakäsitlus on ehk keskmisest omanäolisem – hiljem veidi uurides on wikipedia järgi tegemist hoopistükkis korea draakonimütoloogiaga. Aga ikkagi … veidi ootamatu valik.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar