Frey tekst pole just auhinnaulme,
pigem ikka meelelahutuse kandis koos Kripsi ja Ivanoviga; nõrgalt võiks seda
feministlikukski pidada, kuivõrd naisest peategelane leiab viimaks, et ei pea
oma poisssõbra eluplaane ellu viima, vaid oma … tahtmisi järgima. Aga samas,
mis selles nii feministlikku on, pigem iga inimese eneseleidmise küsimus.
Eks see eneseleidmise küsimus
viib mõttele, et teksti võib pidada hoopis YA küberpungiks, kuivõrd kõik see
virtuaalsusega seostuv sõnavara, millega peategelane ennast ümbritsevat hindab,
mis on siis eriliselt teravalt väljenduv siis, kui ta satub nö maavillasesse dimensiooni,
kus lillelapsed rustikaalset elu naudivad ning omamoodi kommuunides elavad ja
maatööd rügavad. Eks see vastandumine ole vast liialt näpuga näitav, aga jah,
kui paljud Frey teksti lugejatest on reaalselt käsitsi heina teinud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar