Mitte et siin kogus kõik
luuletused oleks nii üürikesed, kuid mis on, on head.
Veni, vidi, vici -
ei viitsi.
(lk 19)
Ise alles
über alles.
(lk 22)
EI MA LUULEST ARU SAA,
kuigi olen sünnilt mulk.
Nurmenukk, nurmenukk;
trummipulk, trummipulk.
(lk 38)
Õrn ööbik kuhu tõttad sa
sõduriks ei sünnita.
(lk 49)
“Mis värvul viga?”
küsis siga.
“Igav.”
lk 65
JA KUI TEIE SELLE MAAILMA
kord õhku lasete,
olge nii lahked,
siis võtke uus,
kust tahate.
(lk 85)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar