Tekst Italo Calvino “Nähtamatud
linnad” ainetel, sel puhul siis kaugetest ja imaginaarsetest planeetidest (kui
nüüd meenuks, millist sarnast juttu hiljuti sattusid lugema - ahhaa, Ken Liult endalt, ehk on ta inspiratsiooni leidnud siitsamast, enda tõlgitud loost?).
Jutustaja räägib kuulajale lugusid erilistest kohtadest ja eelkõige nende
elanikest, kes siis kõik mingil moel reflekteerivad meie inimkogemust.
Muidugi igati poeetiline ja
võimalus uidata erinevates kujutluste ulmades ning mõelda tuhat asja eriliseks.
Loo nii kõrged punktid siis finaali eest, mis kenasti sedastab elu ja kunsti
seoseid.
“Do you understand? When I am done telling you these stories, when you’re done listening to these stories, I am no longer I, and you are no longer you. In this afternoon we briefly merged into one. After this, you will always carry a bit of me, and I will always carry a bit of you, even if we both forget this conversation.” (lk 218)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar