Lugu siis kehavahetajast endisest
eriväelasest, kes satub partneriga üsna hapusse olukorda, kui partneri veest
õngitsetud õe surnukeha tulevad endale nõudma ta usukaaslased, ja seda õige
vägivaldsel moel. Nagu konfliktis ellujääjad teada saavad, kasutatakse partneri
õe surnukeha usujuhi uueks „reinkarnatsiooniks“ (kes on samuti kehavahetaja). Olgugi,
et partnerid on sügavalt sees laibarüvetusäris, tahab partner oma õe siiski
loomulikul viisil maha matta.
Järgneb õige verine
kättemaksuaktsioon, kus kehavahetajast peategelane peab muuhulgas enda ja
partneri päästmiseks uue laiba leidma.
Nagu jutukogu eessõnast selgub,
olen varem lugenud selle peategelase järgmist lugu „The Fisherman and the Pig“,
mis paigutub hoopis hilisemasse aega (muidugi, kehavahetajale on aeg suhteline
mõiste jne). Et pealkirjas on mainitud elevanti, siis eks kättemaksuaktsiooni
põhjustas osaliselt seegi, et need usujüngrid tapsid partnerite lemmiklooma
minielevandi (nii nagu hilisemas loos on kehavahetaja lemmikuks siga – elusolendisse
kiindumine aitab inimesena püsida!). tempokas ja verine tekst, see kehavahetusvärk
on vähe … õudustäratav.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar