Lugu laevast, mis … toetub krabilaadsele hiiglaslikule olendile, kes/mis suudab “ujuda” eri maailmade vahel. Ainult et see “laevamootor” on haigeks jäänud ning kapten plaanib olendi lihaks müüa ning saadud raha eest uue ja väiksema mootori osta.
Laeva tehnik … on sügavalt sisse võetud “mootorist” ning tal õnnestub kaaperdada see sõiduk ning juhib selle ühte mahajäetud maailma - kus see krabimootor valib uue, suurema kesta, ning edasi sõidab krabimootor kuhu iganes soovib …
Lugu on jutustatud läbi inimesest nö junga silmade, kes järkjärgult avastab selle laeva saladuse ning osutub seejärel kaaskaaperdajaks. Nüüd, kui krabi vaba on, saab ta küllaga võõraid maailm külastada, nagu ta enne laevale tööle saamist unistas. Ainult et … kui kauaks? Mis saab, kui mootor otsad annab? On tal üldse lootust koju naasta?
Mingi mõttes nagu harjumatu, et tegu pole tehisintellekti sisaldava looga (lendav laev!), vaid et ongi selline … elav olend; mingis mõttes annab see tekstile juurde justkui inimlikku kui ka mütoloogilist mõõdet - kuivõrd kirjeldatud maailmad pole tõesti just inimpärased kohad. Hea tekst.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar