Üsna lihtsakoeline päevikuluule, millest vast särtsakam osa on mitmed loodusluuletused oma naiivraju kujundikeelega. Aga muidu on luules olulisel kohal tänu, sõprus, lapsed, jumal ja muidugi erinevate aastaaegadega kaasnevad emotsioonid. Eks nagu autor sedastab, et tähtis on piibel, nii ka luulekogu allhoovused on kantud kristlikust mõttemaailmast - jumal tänatud, et mitte küll sellisest ametlikust kitsarinnalisusest ja elupõlgusest.
Talvine tihane
Tere, talvine tihane!
Sina ikka nii lustlik!
Kuigi tuul puhub vihane,
ilmal nägu on tusklik.
Sulepallina potsatad
oksalt oksale kergelt.
Ehkki lund on nii otsata
üheskoos teil on julgem.
Kuidas silma küll rõõmustad!
Morn tuju kaob sootuks.
Erksana püüad pilke sa.
Rõõmsaks oled sa loodud.
2014
(lk 24)
Näen kevadet
Loodusse vaatan
ja kevadet näen
linde ma kuulan
ja libisen jääl
valguses suplen
ja päikese väes
hardasti tundlen
kui lillekest näen
2016
(lk 30)
On kuu banaan
ja päike apelsin
suur küps arbuus
on vihmapilv
tuhksuhkur
valge uduloor
soe nõrguv mesi
vihmavoog
see kõik on kirev
vikerkaar
üks õige suvi
sellest saab
2016
(lk 45)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar