01 november, 2021

Elis Liira - RaHu (2021)

 

Raamatus on luuletustega pea võrdväärsed loodusfotod (autori kodulehel on kuidagi poolikult need ära toodud), mõnelgi puhul tekib küsimus, et kas luuletus illustreerib kõrvalasuvat pilti või on lihtsalt kongeniaalselt kokku sattunud (fotograafiks on Andres Tsemin).


Aga jah, tegu on siis elutõdedega pikitud loodusluulega, kus siis autori kogemused saavad omamoodi tõlgendusi. Eks mõnigi tekst on minu jaoks müstilise või koguni esoteerilise võitu, aga eks selline see luule kord ole. Tekst on kirjutatud küll vabavärsilikult, aga aegajalt paistab eksisteerivat mingi lõppriim, mis vahel võib põhineda õige ootamatutel assotsiatsioonidel.




Elamise ilu olemises


Hinges on leek

See põleb

Kui silmis on sära

Ja elurõõm


Hinges vahel

Kõik keeb

Kui tunded tuimad

Ja siht kaob eest


Hinges on rahu

Vaikus

Kui hoolt kanname

Südame puhtuse eest


Hinge eesmärk

Meelerahu

Nautides elamise ilu

Olemises

(lk 14)


 


Emaarmastuse tiivad


Emaamastus annab meil juured

Kasvatab lubamises olles suureks

Laseb lendu tõusta kui saabund aeg

Avastada enda soovide kaev


Kuhu iganes tiivad ka ei kanna

On see kodumaa või Austraalia

Mäleta alati oma juuri Sa

See maandab ja tiivustab taas

(lk 27)


Kommentaare ei ole: