25 mai, 2023

Maarja Kangro - Eberhardi peer (Looming 5, 2023)

 

Ajakajaline lugu sellest, kuidas Vana Euroopa ei mõista Värsket Euroopat ja selle suhet Venemaaga, mis siis eriti valus Ukraina sõja taustal.


Tegevus leiab aset mingil järjekordsel rahvusvahelisel kirjanduskonverentsil, mille olulisus pole kuidagi usutav osalejatelegi, aga eks konverentsiturism on osa elustiilist või nii. Eestlannast osalejal viska siibrisse, kui järjekordne põliseurooplane targutab asjadest tavapärases westsplainingu mallis. Tobeda juhuse abil õnnestub aga see lääneeurooplaste kamp vähe häbistatuna end tundma panna (vaata pealkirja, eksole).


Ei tulegi ette, et mõni eesti autor oleks pealkirjas kasutanud peeru-sõna (no kindlasti eksin). Kui kogu jutt oli muidu üsna selline kirjandusmeluline literatuur, mis mõjus vähe … blaseerunult, siis teksti viimane lõik on kogu eelneva taustal väga hea ja lööv (noh, asi, millest tundsin puudust Lilli Luugi loo puhul - kus aga tekst ise hoopis pingelisemalt kirjutatud). Viimase lõigu meeleolumuutuse eest võinuks teksti kõrgemalt hinnata … aga ma pole kunagi miski konverentsiturismi kirjanduse fänn olnud.


Kommentaare ei ole: