Raudam on üks neid autoreid, kes annab hulga raamatuid välja, aga neist ei kuule õieti midagi. Umbes nagu Raivo Seppo või Aarne Ruben, aga vähemalt kirjandusringkondade hulgas paistab Raudam vähe kõrgemalt hinnatud. Sest noh, sest noh, vähemalt reklaamtekstide ja avaldamiskohtade järgi paistavad need hulga ambitsioonikamad olevat.
Eks need kolm teksti on nagu on, vahest ehk mängivad freudistlike lugemismudelitega; lapsepõlv ja sealt kummitama jäävad ihad või nii. Või siis mitte. Kahtlemata on tegu vägagi mängulise autoriga, või noh, koguni postmodernistliku lähenemisega. Või nii. Aga eks see ole üsna tänamatu ülesanne kirjutada lugejale vastutulemata, eks selliste tekstide nautijad võivad tunda end õige elitaarse seltskonnana.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar