Järjekordne õuduslugu, seekord haldjast, kes töötab tapamajas. Haldjal on eriline oskus tapale viidavaid loomi rahulikuna hoida ja seetõttu muutub seal väärtuslikeimaks töötajaks. Ta elabki tapamajas, mistõttu kui teised töölised olid lahkunud, võis ta tegelda oma projektidega - ehk teha siinsetest tapajääkidest erinevaid linde ja elajaid. Töötajad küll märkasid tapasaaduste kadumist, aga omanik käskis neil vait olla (tema oli haldjalt saanud … naise).
Ühel päeval tuuakse tapamajja ratsahobune, haldja arvates sellise koht pole siin, aga ometi laseb maha lüüa ning seejärel võtab korjuse oma valdusse. Kuid oma visiooni elluviimiseks kulub veel ühtteist ära, õnneks tuleb öösel tapamajja hiilima üks kaastööline …
Nagu loo algul jutustaja sedastab, kõik haldjad polegi head.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar