11 juuli, 2013

Robert Reed – Roxie (The Mammoth Book of Best New SF 21, 2008)


Roxie on laika, üks iseloomuga vahva koer. Temaga ei ole lihtne, kui vaja, seisab ta enda eest ja sellega peab arvestama. Aga eks see teeb Roxie eriliseks, temaga suhtlemine on kui täisvereline inimsuhe, et midagi saada, tuleb midagi vastu anda. Ent aastad lisanduvad elaja turjale ja koer hakkab füüsiliselt väsima, enam ei jaksa niipalju jalutada ega joosta ning vajab mitmesugust ravi. Aga need silmad, need on Roxiel senini kõnekad.

Ent lisaks Roxiele on siin loos ka Shelby. Tema on taevakeha, mis suundub Maa poole. Nagu ikka väiksemate taevakehadega, möödub neid Maast pidevalt. Kuid Shelby trajektoori täpsustudes suureneb üha hingemattev võimalus, et see võib hoopiski Maad tabada. Ja niimoodi õnnetult. Tekib küsimus, et kas on mõnd kohta, kus võiks üle elada sellele kokkupõrkele järgnevad kataklüsmid. Kes teab. Arvatava kokkupõrkeni jääb veel pea kaks aastat.

Kui esimene kogemus Reediga pani õlgu kehitama ja teine oli huvitav lugemine, siis seekordne lugu paneb taas... õlgu kehitama.

Kommentaare ei ole: