Päris huvitav elulooraamat, endale
vast põnevamateks osadeks Jaak Salumetsa mängijakarjäär (millest
ma ei teadnud õieti midagi – ja et mees tegelikult nii lühikest
kasvu on) ja 80ndate teise poole Kalevi moodustumine ehk see aeg, mil
ise hakkasin telekast korvpalli vaatama ja niisamuti Kalevi hallis
kohapeal mängudel käima (kus heal juhul sai vahekäigus istuda, aga
muidu pidi seistes mängu vaatama – et siis nagu tollal müüdigi
seisupileteid või? Ei mäleta).
Eks Salumetsa mängijakarjääris oli
paar hetke, mil asjad võinuks vähe teisiti minna – kui oleks
Liidu täiskasvanute koondise kutsele varem vastanud (anti
teistsugust nõu) ja kui oleks pääsenud Müncheni olümpiale
(konflikt peatreeneriga). Muidugi, arusaamatuks jääb, kuidas ikkagi
niivõrd lühike mees sai Kalevis korvialune jõud olla (eks ikka
räägitakse alati Tõnno Lepmetsast kui lühikesest keskmängijast,
aga Lepmets on pigem natuke varasema aja näide). Ja päris ootamatu
on mõelda, kui noorelt lõppes mängijakarjäär ja tippkorvpallis
treenerina töötamine – nojah, ühel puhul probleemiks ehk
Eestisse mängima jäämine ja teisel puhul niisamuti... Eestisse
jäämine (need paar lehekülge töötamisest Soomes ja Leedus olid
küll huvitavad). Kas Eestis näiteks noortetreenerina jätkamine
olnuks liialt samm tagasi? Ei tea ega saagi teada, nagu Salumets
ütleb, on see kõik minevik ja tähtis on see, mida teed nüüd ja
praegu (tuleviku nimel), mitte olnus urgitsemine.
Raamatu autorile heidaks ehk ette vaid
seda, et võinuks tekstis viidata, kust tsitaadid pärinevad. Jajah,
ropp töö ja kõigi lugejate silmadele pole just mugav, aga noh, kui
vajadusel sooviks lähemalt uurida, oleks siis millestki kinni
haarata. Nagu eelmise korvpalliraamatu puhul, nii on paslik seegi
kord lõpetada postitus Margus Metstaki mõtteteraga:
“Naljakas on öelda, aga mida suurem tagumik, seda parem viskekäsi. Kossumehe tuharalihas peab olema nii tugev, et rahakott ei mahu teksapükste tagataskusse.” (lk 147)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar