Tekst on vast hard SF laadis
kirjutatud, igatahes tekib lugedes kujutelm nagu jälgiks molekulide
madinat, millest suurt aru ei saa, aga millele on autor juurde
kirjutanud dramaatilise loo. Või noh, mis juhtub, kui töömesilased
mõtleks mingi geneetilise vea tõttu, et palju parem oleks
mesilaskuningannaga võimu jagada kui et pime töölismass olla (tõsi küll, siin tekstis vast vihje golemitele). Aga
noh, selle loo tegevus leiab küll peamiselt aset avakosmoses (või
kuskil).
Eks kui eesmärgiks on antoloogia
kaanest kaaneni läbi lugeda, siis algul loen neid tekste, mis
intrigeerivamad näivad, ja need raskemad jäävad lõppu... nii ka
seekord, vabatahtlikult sellist irreaalset teksti pikalt ei loeks –
eriti kui arusaam toimuvast on ja jääb enam kui hägusaks. Aga
autoritutvustuses on üks lause, mis ehk ütleb enam kui ükski siin
postituseks pressitud sõna:
““Schools of Clay” grew from musings about how a species' life cycle might evolve to incorporate time travel and how selection pressures would act upon that cycle.” (lk 564)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar