Vahelduseks triksterilugu, kus Coyote
nimeline noormees saabub hullutama üht väikelinna keskkooli. Coyote
saab koolis hetkega kõigi lemmikuks, ta on kõige osavam ja ilusam
ja targem (no kui vaid suvatseks tunnis suud avada). Ta on neidude
lemmik, ta on noormeeste lemmik, ta on biseksuaalne sõiduvees
trikster. Coyote ühineb selle keskkooli õnnetu ameerika jalgpalli
meeskonnaga ja viib selle osariigi meistriks (ühtlasi rasestades
tantsutüdrukuid ja teisi). Tema ümber keeb rõõm, inimesed
tunnevad end ilusate ja võitmatutena, hullemadki vigastused
paranevad pea kohe. Coyote'i juhtimisel haarab kogu linna dionüüslik
joobumus. Kuid... kui Coyote on eesmärgi saavutanud, liigub ta edasi
– ning senine paradiis langeb õhulossina kokku. Meeskond saab
järgmisel hooajal tappa, koolitööd polegi enam geniaalsed, lisaks
ohjeldamatu pidutsemise tagajärjel tekkinud terviseprobleemid.
Lugu jutustab teine trikster Bunny, kes
jääb seda Coyote lahkumisele järgnevat pohmelli jälgima –
natuke jääb arusaamatuks, kas triksterjänesel võibki üks selline
funktsioon olla. Selline üdini ameerikalik lugu, ühelt poolt
indiaani mütoloogia kasutamine, teiselt poolt ameerika
väikelinna kultuuriiseärasused. Ei tulegi ette, et oleks varem aasta
parimate antoloogiates sellisele sirgjoonelisele triksteriloole
sattunud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar