“Mida küll teha Antsuga?”
“Mina, tool, arvan, et ta peaks rohkem mind, tooli, eeskujuks võtma.” (lk 3)
“Ja kui te nüüd asjast õigesti aru saate, siis peate tahestahtmata järeldama, et ega Ants eriti rumal poiss polnudki. Kui te aga asjast aru ei saa, siis võite ka enda kohta ühe järelduse teha. Kui tahate.” (lk 10)
“Mina olengi lumivalguke – vana, paks ja kole...” (lk 19)
“Nüüd, kus midagi näha pole, tean ma, mis see on – see on vaatetorn! Tohutu sügav, ilma mingi väljavaateta – jah, see ta on!” (lk 25)
“Vajuski üle pea kaldasse. Nüüd on põhiline toimida aeglaselt ja järelemõtlematult.” (lk 31)
“Milline puhas õhk! Ja kuidas laulavad linnud!”
“Ning milline kõrvulukustav vaikus...”
“Kõik märgid näitavad, et oleme jõudnud tihedalt asustatud tööstusrajooni.” (lk 35)
Vapustav raamat, mida muud öelda? Pildid! Ja tuleb välja, et pilte võimalik netist vaadata.
päevaleht
päevaleht
3 kommentaari:
Minu mälu järgi oli üks hea repliik sellest raamatust:
"Suured, neljakandilised, kasvavad maa all ja vilistavad meloodiliselt?! Kas te tõesti ei taipa, et viibime kartulipõllul?"
siit saab mälu värskendada:
http://home.cyber.ee/arne/tagurpidi/
e-raamatu lugeja Eesti moodi.
Suured tänud viite eest!
Postita kommentaar