Ian C. Esslemont "Return of the Crimson Guard" (2009)

"Far to the back of camp, screams sounded - not human - the shrill shrieks of terrified dying horses. Toc straightened. Gods preserve all of us. He remembered. He remembered Ryllandaras. He'd been there. Not even Dassem could kill him. They had nothing. Nothing to counter the Curse of Quon, eater of men. The man-jackal, brother of Trake, god of war."

Esslemonti esimene raama "Night of Knives" oli rohkem novelli moodi ja see on tema esimeseks täismahus Malazani romaaniks. Selles võtab ta tuurid tõeliselt üles ja jälgib Eriksoni stiilis laiade stoorilainide arendamist. Mõlemal autoril on oma lemmiktegelased ja loodud tegelaskujud, kes teise kirjaniku omadega vahel ristuvad. Muidugi elavad nad kõik siiski ühes universumis/stooris. Impeeriumi ähvardab ülestõus, kus Kellanvedi juhtimisel alistatud väikerahvad ja kuningriigid end taas kehtestada tahavad. Tahetakse mingit omariiklust taastada - mis siis, et see tähendaks osade jaoks sita sisse naasmist või taas algavat lõptutut väikesõdade perioodi. Igatahes moodustatakse liiga, mis Impeeriumi vastu tõuseb.
   Selle taustal on liikvel muidugi suuremad jõud, ehk siis selle raamatu keskmes olev Crimson Guard. CG on palgasõdurite kontingent, kes sada aastat tagasi Impeeriumile igavest vastuseisu vandus. Nad vandusid, et nii kaua, kuni Impeerium pole kadunud, võitlevad nad selle vastu kõikjal kus abi vajatakse. Töötavad ühe printsi teenistuses, olles ise kõik põhimõtteliselt surematud ja võitmatud. Aga selgub, et nende juht tahab midagi enamat, kui võitu maise impeeriumi üle. Võimuiha suudab kõiki, kõige õiglasemaidki moonutada.
   Ebaõigluse vastu püsti tõusvad lihtsõdurid ja niisama lihtinimesed aga proovivad kõige kiuste hakkama saada. Et mässuliste vastu abi saada, vallandab üks piiramise all olev linn koleda vaenlase: D'ivers Ryllandarase. D'ivers on Soletakeni üks vorme, ehk siis inimene, kes suudab moonduda loomaks ja mitte ainult üheks, vaid mitmeks. Mida võimsam, seda rohkem teda on.  Ryllandaras on šaakal, kes liiga kauaks looma vormi jäänud ja kes on inimkonna vaenlane. Peaaegu jumalalaadne, vangistati ta kunagi Kellanvedi ja kaaslaste poolt Hengi linna alla. Nüüd on ta vaba.
   Päris naljakas on nii lihtsustatud sisukokkuvõtet lugeda. Igatahes ilmub välja "vana kaardivägi": need, kes Kellanvedi ja Danceri "surma" järel ka kadusid. No kui toimub suurpuhastus a là Stalin-style, siis on endisele valitsejale lojaalsed tegijad piisavalt targad, et mitte passima jääda. Nüüd ilmuvad nad välja, olles ise Impeeriumi vastu ja Laseen on täiesti üksi. Aga üksildus on vahest parim element, milles tugev inimene tegutseda saab.
   Eks see raamat läks natukene aeglasemalt, kui muidu. Lõpus siiski kiiremini, kuna siis koonduvad kaua kogunenud jõud lihtsalt kriitiliseks massiks ja lõpptulemus on tohutute jõudude kokkupõrge. Mingid klišeed on ikka olemas, nagu kuidas viimasel hetkel juhtub ootamatu päästja ilmuvat. Vahel läheb halb asi lihtsalt halvemaks ja pahad võidutsevad. Ses mõttes, et kangelane ei võida eriti tihti ja nendes raamatutes on tõeline võitlus hoopis tegelaste endite sees. Next stop: Reaper's Gale!