Ma ei oska luulet lugeda, nagu ei oska ka viina juua. Ma joon/loen kümne minutiga ära ja siis olen mällaris. Kindlasti oleneb luule "kohalejõudmine" ka hingeseisundist ja ma olen hoopis teisel lainel... Sõnakasutus on Plathil napp ja terav, iga sõna ja rida lihtsalt raudlatt raudlati peale. Luule on naiselik, räägib naiseks olemisest ja kannatamisest ja surmast ja mädanemisest - meie tõelisest olemusest selle kõige all. Hingest lihas. Ariel oli Shakespeare'i loomingus ju haldjalik õhu vaim või deemon ja ju seob see Plathi selle kogumiku lullad kõik temaatiliselt ka kokku.
Kopeerin siia otsa paar katkendit wikist, et lugejal oleks stiilist aimu.
The blood jet is poetry,
There is no stopping it."Kindness"
This is the light of the mind, cold and planetary.
The trees of the mind are black. The light is blue.
"The Moon and the Yew Tree"
I am inhabited by a cry.
Nightly it flaps out
Looking, with its hooks, for something to love.
I am terrified by this dark thing
That sleeps in me;
All day I feel its soft, feathery turnings, its malignity.
"Elm"
That sleeps in me;
All day I feel its soft, feathery turnings, its malignity.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar