16 august, 2012

Kent Raju – Tuntud Universum: Kadunud Maa (2012)


Jätkub siis senitundmatute eesti ulmeautorite avastamine. Tekst sirgub Adamsi, Naylori ja teiste ulmehumoristide jalajälgedest, ent esimese raamatuga ei suuda see veel nii meelelahutuslikku maailmaruumi tõusta, no õigemini siis jalajälgi täita (tore lause). Aga eks näis, paistab, et autoril plaan Tuntud Universumiga jätkata, peategelased on nüüd enamvähem sissetöötatud. Selgusetuks jääb, kuidas Merf ja Zergio üleüldse kampa lõid – no lihtsalt juhtus noh? Röster Piilipsi kanda siis klouni roll, mis jääb pisut üheülbaliseks ning ta forsseeritud keelekasutus tekitab tahtmise tüdinud olla (less is more?). No ja Aurora, tekib äkitselt ja ühineb seltskonnaga, ei mingit dramaatikat, lihtsalt tuleb ja kõik, sest tundetrillerdusi on vaja. Või siis Pegasus, mis hakkab korraga sajanda lehekülje paiku meeskonnaga suhtlema ning järgnevalt siis esineb tekstis ja vahel mitte, iseenesest selline tegevusse sekkumise juhuslikkus mõnes heas raamatus mulle meeldiks, aga sellises lugejamenukis jääb Pegasuse huumorivõimalus lugejatele välja lüpsmata.

Ahjaa, milles siis tegevus seisneb. Humanoid Merfil tekib korraga vastupandamatu isu humanoidkonna häll Maa üles leida (mis on nüüdseks mahavaikitud suurus jne). Temaga ühineb inimlaadne kolmesilmne Zergio ja koos ostetakse vana kosmoselaev Pegasus, mis muidugi lendav kirst jne (ahjaa, tegelikult jutustatakse sellest takkajärgi). Ja noh, edaspidi satutakse seiklustesse, küll ärritavad nad maffiat või on pinnuks riigivõimule jms. Seltsiliseks saadakse intelligentne õlijoodikust röster Piilips ja hiljem kaunis mehaanik-noorik Aurora. Lõpuks saadakse jälile Tuntud Universumi valitsejale ja tema kaasabil leitakse Maa (lõpplahendus tuleb küll niks-naks kiirelt). Ülesanne täidetud ja sõbrunenud seltskond otsustab, et äkki võiks edaspidi üheskoos detektiiviteenust pakkuda. To be continued.

Vähemalt pole seekordses raamatus juttu tulevikueestlusest, on vaid erinevad kokkupuutuvad kosmoserassid ning rohkem või vähem tehisintelligentsed tehnikavärgid jne jne. Plussiks on hõlpsasti loetavus ja üha lühenevad peatükid.

Kommentaare ei ole: