Charles Fort "The Book of the Damned" (2008)

Ostsin selle kunagi lihtsalt põhimõtte pärast, kuna Fort on legendaarne tegelane paranormaalsete ja ebatavaliste juhtimite vallas. Ta oli esimene omalaadne, kes huvitus kummalistest juhtumitest, mida teadus otsustas ignoreerida või minema seletada. See raamat koosneb tema neljast väiksemast teosest. Põhimõtteliselt lugesin siit-sealt ja mitte päris läbi, kuna esiteks on see 1900'ndate inglise keele kasutus nii võõras ja raskesti jälgitav. Teiseks on seal põnevamad need juhtumid, kui ta arutlus. Ta osutab asjaolule, et me toetume teadusele kui raudsele religioonile ja et maailmas juhtub pidevalt kummalisi asju, mida me ei suuda seletada. Teadus tuleb toime sellega seda eirates või siis mingi uinamuina vastuse andes. Fort kogus elu jooksul kokku teadusväljaannetest ja ajalehtedest-kroonikatest kokku igasugused sündmused ja tõi siis nendega kaasa näiteid kuidas teadus üritas nendega toime tulla.
   Raamatus tuuakse umbes sellist laadi juhtumid:
   Taevast langevad objektid, nagu kapsasuurused raheterad, konnad, tarretise moodi ollused, mustad kanamunad, kalad, punane vihm, must vihm, must lumi, liha, veri ja kõike muud ebaloogilist. Sellele puuduvad seletused ja tüüp naeruvääristab igasugu teadusmeeste pobinaid. Näiteks, et kui sajab ainult ühte tüüpi kalasid, siis rahustatakse elanikkond maha väitega, et need haaras järvest kaasa keeristorm ja puistas siis inimestele kaela. Samas pole kuskil lähedal mingist tormist teatatud ja teiseks on jabur mõelda, et keeris haarab kaasa vaid ühte liiki kalad ja jätab teised edasi ujuma.
   Tundmatud lendavad objektid, milledest toob näitekd mitmesaja aasta tagustest keissidest 1900ndate alguseni.
   Tundmatud taevakehad ja kaduvad/tekkivad planeedid. Kuu pinnal toimuvad fenomenid.
   Spontaanne inimsüttimine, nähtamatud kuid füüsilised olendid (jätab jälgi lumme, aga kedagi silmaga ei nähta), teleporteerumine, massminestamised (kuidas ühes majas või tänaval sinna alasse sattunud inimesed kokku kukuvad) ja muu imelik, mille kohta antakse nii jaburaid seletusi et anna olla.
   Üldiselt väga mahukas lugemine, meenutab veidi entsüklopeediat. Muidugi ei too ta lihtsalt ära jäädvustatud juhtumeid sellistest sündmustest, vaid lisab pidevalt vahele sarkasmi ja kommentaare ning muud. Saan temast aru ja mind pole vaja teaduse kohmakuses veenda, see tüütas veidi ära. Juhtumid ise on aga võetud ilmselt ikkagi päris väljaannetest (koos aastanumbri ja pealkirjaga) ja need on päris huvitavad, kuna siis ei olnud veel sellist naeruvääristamist kui tänapäeval.