19 oktoober, 2012

(:) kivisildnik – liivlased ja saurused (2011)


Kivisildniku ulmeluulekogu jutustab niisiis eestlaste ajalooareenilt kadumisest. Millesse võib suhtuda nii ja naa või üldse kuidagi. Kui ühel hiljutisel Ji raamatute esitlusel jäi sellest raamatust mulje kui millestki eepiliselt vägevast romaanilaadsest tootest (hea müügitöö, eksole), siis esmakohting jätab natuke roidunud mulje. C'est la vie, eksole. Läksid liivlased, läksid saurused, lähevad ka eestlased ning sellele oleks igati mõistusevaba ja marurahvuslik vastu vaielda. Sest üldiselt on meie tulevik Euroopa jne. Eks siin ulmekogus kergelt isehakanud prohveti hõngu ole, aga noh, selline see rahvuslasest luuletaja põli on, ei saa mitte vaiki olla, sest midagi on vaja öelda, üksikult üldisele jms. Nii jõuab raamatu olulisema hetkeni alles lõpu eel, nö peatükkides “vähem tühja tööd” ja “liivlastele järgi”, eelnenud tekstid on mõnes mõttes kui autori nihelemine kuuma pudrukausiga (lilled, heinamaa & päikesepaiste).

Kommentaare ei ole: