Juhtub nii, et teadlased märkavad,
kuidas äkitselt on tormiliselt kasvanud Päikese aktiivsus ja
sellele ebamugavale probleemile tuleb leida lahendus kümne päevaga
– muidu inimkond hukkub (lohutav seegi, et kliimamuutust ei
põhjusta inimtegevus, vaid galaktilised tegurid: Päikesesüsteem
sattus triivima natuke vales kohas). Ühesõnaga, on vaja kiiret ja
geniaalset lahendust. Selleks aga puudub inimsool potentsiaalne
plahvatuslik geniaalsus – mida on aga võimalik vallale päästa,
kui modifitseerida inimese aju ehk kasutada ta kasutamata
ajupotentsiaali. Seda on võimalik teha lihtsa 3-4 minutilise
ajuoperatsiooniga (klõks-klõks), mida, tõsi küll, pole senini
veel reaalselt inimkatsetega proovitud. Aga pole häda,
kommunistlikud teadlased on valmis enda veelgi geniaalsemaks
muutmiseks. Ja nii lähebki – katsejänestele tehakse sutsti
operatsioonid ning paari päeva pärast ongi olemas kiire lahendus,
kuidas ohjeldada Päikese aktiivsust: nimelt tuleb saata 500
kilomeetri kõrgusele tonne vett, mis hajuks seal ja moodustaks Maa
ümber üliõhukese kaitsekihi. Stardivad siis hopsti veelaadungiga
raketid ning paiskavad vee kõrgustes lahti ning pea kohe järgneb
temperatuuri langus. Maa on päästetud.
Omaette küsimus on selles, et kui
inimene geeniuseks teha, mis saab tema isiksusest, tema tundeelust,
kas ta enam armastab oma armsamaid, hoolib neist? Nagu ikka, noortel
armastajatel sellised egoistlikud probleemid, mis võivad hoopiski
osutuda ohuks progressile. Mis selgub? Ikka armastab ja kuidas veel!
Milline tundeselgus ja hoolivus vaatavad opereeritud noore geeniuse
silmadest neiule vastu, see rabab jalust. Inimsugu on päästetud.
“Doktor Favranovi ettekanne ei olnud nii populaarne kui see, mida ma mõne aasta eest olin kuulnud. Lühikeses sissejuhatuses kõneles ta oma instituudis tehtud tähelepanekutest, mis puudutasid lastel sageli esineva ja aastate jooksul kaduva geniaalsuse juhtumeid. Ta analüüsis seda nähtust ja väitis, et selle peamiseks põhjuseks on arvukad kõrvalise tähtsusega ja uutes sotsiaalsetes tingimustes mittevajalikud närviseosed, mis on tekkinud inimese paljusajandilise evolutsiooni käigus. Kuigi kommunism on inimese vabastanud olelusvõitlusest, hirmust tundmatuse ees ja murest oma järglaste elu pärast, vastab tema närvisüsteemi füsioloogiline struktuur endiselt skeemile, mis oli talle vajalik siis, kui Maal kehtisid hundiseadused... Sotsialismi ajal kadus vajadus vaenulike elutingimustega kohastumise aparaadi järele, kommunistlikus ühiskonnas aga on selle aparaadi olemasolu peamiseks piduriks, mis takistab inimese tohutute loominguliste võimaluste realiseerimist.” (lk 118)
Tõsi, kas see kaitsekiht töötab
korralikult, jääb mainimata. Kes teab, ehk geenius manipuleerib...
geniaalselt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar