Tekkis selline
küsimus – kui põllumajanduses ja aianduses kasutatakse valgust
taimede kasvu soodustamiseks jne, siis kuidas näiteks mõjub
toataimedele see, kui energiasäästlikud inimesed toas aegajalt tule
kustutavad või läidavad? Või siis tänavavalgustus ja selle
mõjualas olevad linnataimed ja -puud? Kas sellistel taimedel on konstantne
valgusestress või on nad kohandunud sellise plinkiva maailmaga? Noh,
oleks huvitav teada.
“Nende katsetega tõestati, et taimed ei mõõda mitte päeva, vaid katkematu pimeduse kestust.” (lk 23)
“Taimed eristasid värvusi – sinise valguse põhjal teadsid nad, kuhupoole pöörata ja punase valguse põhjal mõõtsid nad öö kestust.” (lk 24)
“Filosoofilisemas plaanis võiks öelda, et taim mäletab viimast valgust, mida ta nägi. /-/ Looduses on viimane valgus, mida taim päeva lõpul näeb, kaugpunane valgus ja see ütleb taimele, et aeg on end “välja lülitada”. Hommikul näeb taim punast valgust ja ärkab üles. Sel moel mõõdab taim, kui kaua aega tagasi ta viimati punast valgust nägi ning reguleerib vastavalt sellele oma kasvu.” (lk 25)
Kaugpunase all
mõtleb tõlkija niisiis infrapunast valgust. Aga raamat on tore ja
enamasti arusaadav botaanikavõhikutelegi. Et siis – taimed näevad
valgust, haistavad gaase jne, tunnevad puudutusi, oskavad end
positsioneerida ning neil esineb protseduurilist mälu. Ent taim ei
kuule ning tal puudub aju. Taimed ei suhtle omavahel, nad reageerivad
muutustele. Ning päris kindlasti pole inimene talle muud kui üks
stressiallikas (ärge katsuge ega paitage toataimi!).
“Taimed teavad väga hästi, milline on neid ümbritsev maailm. Taimed tunnevad oma ümbruskonda visuaalselt: nad teevad vahet punasel, sinisel, kaugpunasel ja ultraviolettkiirgusel ning reageerivad vastavalt. Taimed on teadlikud ümbritsevatest lõhnadest ja reageerivad pisematelegi kemikaalikogustele õhus. Taimed teavad, et neid on katsutud ja teevad vahet erinevatel puudutustel. Nad teavad, mis on Maa külgetõmbejõud: nad võivad muuta kuju, et tagada võsu kasvamine üles- ja juurte kasvamine allapoole. Lisaks teavad taimed, mis on nendega juhtunud minevikus: neil on meeles mineviku nakkused ja ilmastikutingimused ning nad muudavad mälule tuginedes oma füsioloogiat.” (lk 135)
“Paiksete ja juurtega organismidena ei pruugi taimed küll olla võimelised taganema ega põgenema, kuid nad suudavad muuta oma ainevahetust, et kohaneda erinevate keskkonnatingimustega.” (lk 71)
“Minu vanaema ei olnud õppinud taimebioloogiat ega põllumajandust. Ta ei lõpetanud keskkooligi. Kuid ta teadis, et kõva avokaado muutub pehmemaks, kui pista see koos küpse banaaniga pruuni paberkotti.” (lk 35)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar