15 september, 2013

Clifford D. Simak – Eelpost (Hirmu vöönd, 1993)



Tundmatute planeetide uurijate käsutuses on kogenud ja võimekas üksus. Neil on suurejoonelised kogemused planeetide kaardistamisega, neil on robotid ja viimase peal tehnika, neil on parimad eriüksuslased ja töökad teadlased. Nad on tundmatuid planeete uurinud-puurinud küll ja küll, ning nad teavad, mida ja kuidas nad teevad, millal on planeet valmis maalaste koloniseerimiseks või veel liialt ohtlik selleks, et planeeti ekspluateerida. Nende töö on heas mõttes rutiinne ja kindlate reeglite järgi, kõige tähtsam on ekspeditsiooni turvalisus kindlustada ja alles peale kõikvõimalike turvameetmete rakendamist astub inimjalg senitundmatu planeedi pinnale ning siis sooritatakse nädalate või kuude jooksul vajalikud uuringud. Ordnung ootamatuste vastu.

Ent käesoleval džungliplaneedil tuleb nende juurde kriipsujuku moodi justkui kiviajast pärit humanoid, kes emotsioonitult teatab, et maalased ei lahku siit. Siin ootab surm. Naeruväärt, mõtlevad supertehnikaga varustatud mehed. Üldsegi mitte, selgub mõne aja pärast. Natuke Bradbury moodi tekst, samasugune kokkupuude millegi täiesti tundmatuga.

Kommentaare ei ole: