10 september, 2013

Ray Bradbury – Ma ootan (Hirmu vöönd, 1993)

Kaugel Marsil asub Hingede Kaev. Marsile ekspeditsiooni korraldanud maalased seda ei tea – nemad teavad vaid, et Marsi linnades pole juba kümme tuhat aastat elatud. See kauge planeet pole üldsegi nii elutu koht kui tänapäeval teadlased armastavad rääkida, nii avastavad maalased, et sellest leitud kaevust on võimalik koguni vett juua. Tõepoolest, uskumatu värk. Ent pole head halvata, ja tegelikult joovad ettevaatamatud uurivad maalased endasse senitundmatu eluvorm-parasiidi, mis okupeerib järjest heausklike joojate kehasid. Millele järgneb kahe eluvormi kokkusobimatusest põhjustatud nõrgema poole hukkumine või sunnitud enesetapp. Tekib kõhe küsimus, et kas see Hingede Kaev ongi kümne tuhande aasta eest hukutanud marslaste tsivilisastsiooni? Selle küsimuse üle saame meeliskleda aga vaid lugejatena, kuna senitundmatu eluvorm (üks loo jutustajaid) hukutas kogu maalaste meeskonna. Kosmoseõudus!

Kommentaare ei ole: