12 september, 2013

Frederik Pohl – Tunnel maailma all (Hirmu vöönd, 1993)



Sellise loo avalikkusele tutvustamise puhul tuleks pingsalt mõelda, et kui väheke selgemalt selle kulgemisest jutustada, kas siis tasub puänti aimata lasta või jätta võimalikule lugejale avastamispainet. Hea küll, ei räägi olulisest seigast. 

Igal juhul, tegemist on kui modifitseeritud versiooniga filmist “Lõputu küünlapäev” (Murray ärkab üles ja sama päev muudkui kordub ja kordub), ainult et siin... on midagi väga teisiti. Nagu seda kummastavat ajaveidrust viimaks tabanud tegelased küsivad, on selles kõiges süüdi venelased? Või marslased? Või hoopis miski kolmas jõud? Ei ütle. Mis on see, mida me tunneme meile ainuvõimaliku maailmana? Miks on naised nii erilised, kummastavad ja lummavad? Milline rohi toimib eluväsimuse murendamiseks? Kas on lootust, et Martinil valmib “Jää ja tule laul”? Oled Sa teinud täna mõne omakasupüüdmatu heateo? Where did You sleep last night?

Kommentaare ei ole: