Järgmine pilk
postapokalüptilisse maailma. Viirus on tapnud suure osa inimkonnast,
ja ellujäänud ameeriklased arvavad, et nad on jumala poolt valitud
hinged ja kogu ülejäänud inimkond on siis vastavalt jumala poolt
hävitatud (peategelane ja mõned teised marginaalid on vähe
teistsuguse arvamusega). Seega on siis enamiku ellujäänute seas
populaarne religioosne fundamentalism, vähemus on põlu all (tõsi
küll, ehk siinne asendus pole niivõrd tüüpiline näide
hävingujärgsest maailmast). Et loodus on inimkatastroofist
puutumata, siis toimub suurejooneline metsistumine, piisonid ja muud
elajad lisanduvad samamoodi nagu peale indiaanlaste hävitamist. (Ent
leidub ka võõrliike, nagu loomaaiast vabanenud ja looduses
kodunenud amuuri tiigrid.) Ning inimesed elavad vana maailma
riismetest (näiteks autovaredest kokkupandud sõidukid liiguvad
piirituse abil) ja tasapisi püüavad laiendada elektritootmist jms.
Tegelikult aga
juhtus katastroof nii – Hiinas tekkis paar tapvat viirusekollet,
mille vastu hakati kibekiiresti ravi otsima. Nojah, lõpuks üks suur
ravimifirma teatas vaktsiini leidmisest ja läänemaailm ruttas
kiiruga kodanikke vaktsineerima, saavutades efektiivselt kuni 97%
elanikkonna vaktsineerimise. Vabatahtlikud tõttasid Kolmanda Maailma
riikidesse sealseid inimesi süstima, ent kõiki muidugi ei jõudnud
päästa. Ent siis hakkasid esimesed vaktsineeritud riburadapidi
piinades surema ja uurimise järel selgub koletu tõsiasi – hoopis
vaktsiin põhjustab surmasid. Tõepoolest, toimubki puhas töö
miljonite heausksete hulgas. Taga hullemaks, on kahtlus, et selline
tappev vaktsiin on kellegi eriprojekt. Hukule määratud inimesed
teevad pigem enesetapu kui ootavad piinarikast lahkumist.
No ja mis edasi
saab, kuidas need kaks oleviku ja mineviku maailma kokku puutuvad,
selgub huvitava jutu käigus. Taas üks kogumiku helgeid hetki.
“Water and time are two demons steadily erasing what remains from before. But that very bad day still sits somewhere in the future.” (lk 256)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar