27 september, 2017

Harlan Ellison - V-A-M-P-I-I-R jõuluvana vastu (Koletis, kes kuulutas armastust maailma südames, 1999)


Tekst, mis annab põhjust kahtlustada, et V-A-M-P-I-I-R on Eestiski kanda kinnitanud ja siinset ühiskonda mürgitama asunud (nagu ikka, võib ühtlasi kahtlustada ühe naaberriigi eriteenistuste karvast abistavat kätt). Aga jutt on vinge - James Bondist jõuluvana, kes pannakse välja juurima Ameerika sisepoliitilisi hädasid (selleks tasub küll pisut mäletada tollast poliitmaastikku). Elu võiks olla lill, aga tulnukad on aastakümneid põhjustanud rassismi ja kasvuhooneefekti ja vähki ja mida kõike halba veel. Superjõuluvana Krisil ei lasta seksika naisega jõuludeni hullata, tema kutsutakse appi. Ja ta tuleb, Põhjanabalt allveelaevaga.


Ühtviisi vaimukas paroodia superkangelaste teemal kui satiir ühiskondlikel teemadel; kirjutamisajast hoolimata on see satiir aktuaalne ka tänapäeval. Sest tõepoolest, kohalike ühiskondlike idiootide radikaliseerumine on midagi sellist, mis paneb tõepoolest mõtlema, et midagi ebaloomulikku järjepidevalt mürgitab nende ajusid. Ellison osutabki läbi lillede sellele. et kärbatanud inimestega pole midagi teha, vaid noored on veel võimelised midagi mõtlema. Või siis mitte ning inimkond on aprioorselt lollakas ning liigub oma tee otsa poole. Igal juhul, igati mõrkjas ja naljakas lugu.


“Kris ei suutnud pöörata silmi punaselt ülikonnalt. “Ja mis sellel uut juures on?” 
Relvasepp osutas harjumuspäraselt piibuvarrega. “Kõigepealt see tavaline: raketid, reaktiivseljakott, napalm, nui ja Nui, viskenoad, rõhksokid, saapaorad, kuulipildujad kaliibriga 0.30, hape, põlev habe, kõhuosast saab ikka veel täispuhutava parve, leegiheitja, plastiklõhkeained, punasest kummist ninagranaat, tööriistakomplekt vööl, bumerang, bolad, matšeete, revolver, kellapomm vööpandlas, murdvarga tööriistad, akvalang, kaamera ja ilmutamiseks vajalikud kemikaalid puusadel, haakpikendustega teraskindad, gaasimask, mürkgaas, haitõrjevahend, elektripliit, toiduvaru ja sada suurepärast raamatut mikrofilmidel.” (lk 38-39)



Kommentaare ei ole: