See tekst meeldiks ehk Cormac McCarthy ja Caitlin R. Kiernani tumedamate tekstide austajatele - kuigi üllatuslikul kombel on tegemist pigem “Tuhande ühe öö” järjega. Arvata võib, et see jutt ilmub järgnevalt mõnes fantasy või horrori aasta parimate antoloogias - ja ega vastuväited sellele polekski.
Aga jah… lugu ennast on veidi raske kokku võtta. Igal juhul toimub see kuskil Ameerika pärapõrgus, kus on toimunud tuumajaama õnnetus (ametlikult küll mitte). Võimalik, et selle õnnetuse on põhjustanud džinn, mis on sinna suletud olnud, aga mõneks ajaks järelvalveta jäänud. Sest selles pärapõrgus on juba pea 150 aastat džinn pesitsenud ja mõndagi jõledat korda saatnud; kuid Kütt (kes kunagi džinnid vangistusest päästis) püüab neid kinni… ning vangistab õige ebatraditsioonilises vormis.
Aga jah… siis on veel Poiss, kes tuumaõnnetuse tagajärjel on sünnitraumaga ilma tulnud ja kel on mureks, et koolis ei pööra tüdrukut talle tähelepanu. Ja mis oleks sellele probleemile lahendus? Võtta relv ning minna kooli valimatult tulistama. Ainult et ta röövib endale Küti püssi (mis on pärapõrgu pandimajas varjul, kui Kütt on aastakümneteks puhkama vajunud) ja see on väga vale otsus.
Tume, tume lugu, mis pendeldab mitme aja vahel - mil džinnid vabanesid, mil need Ameerika pärapõrgus tegutsema hakkasid ja mil see tuumakahjustusega poiss hulluks keeras. Mingil moel see tõesti meenutab McCarthy ääremaade raju olemist, ainult et dark fantasy tingimustes. Ma ei saa öelda, et oleks mulle just südantsoojendav tekst, aga kahtlemata selle antoloogia üks tugevamaid juttusid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar