24 september, 2017

Tang Fei - Call Girl (Invisible Planets, 2017)

Müsteeriline (aga mitte hüsteeriline) tekst, mille puhul hakkasin enne postituse kirjutamist netist selle kohta otsima (ausõna, tavaliselt vaatan netti asjakohaste viidete järele peale postituse lugemist) ja ikka ei saanud targemaks, et millest see lugu siis teiste arvates võiks rääkida (loo originaalpealkiri: “黄色故事”). Või noh… tekst on iseenesest jälgitav, aga mõistmine veab alt.

Peategelane on keskkoolitüdruk, kes pakub rikastele meestele intiimteenuseid. Selleks on rikututele enneolematu nauding ehk lugude jutustamine, need viivad ühendusse maailma enda jõududega. Vist.

Tõepoolest, vist. Klient satub maailma niisugusse olekusse, mis raputab ta rutiinist välja. Vist.

Täpselt - vist, võibolla ei tea. Ei tea. Autor tekitab pinge neiu ja ta igapäevaste kaaslaste vahele. Pinge kõikekogenud rikaste meeste ja teenusepakkujast neiu vahel. Pinge tõelise ja Tõelise maailma vahel. Ürgne ja big data.

Vist. Ma tõepoolest ei tea, millest see lugu õigupoolest jutustus. Müsteeriline värk. Neli punkti siiski selle eest, et lugemiselamuse niimoodi hämmingusse viis.

Kommentaare ei ole: