07 september, 2017

Sami Shah - Reap (The Djinn Falls in Love, 2017)

Lugu džinnist läbi… militaardrooni vaatenurga. Ameerikas asuvas lennuväebaasis istub konteineris valvemeeskond, kes jälgivad ööpäevaringselt ühe Pakistani küla eluolu - seal nimelt pesitseb Talibani miskisugune sõjapealik. Niisamuti üks kummaline mees, kellest kõik külaelanikud eemale hoiavad. Küla igapäevaelu on aja jooksul jälgimismeeskonnale pähe kulunud - millised lapsed kuidas käituvad, millal keegi tualetti kasutab, kes kus jalutamas käib; omakeskis on nad külaelanikele nimedki andnud..


Ühel päeval jääb aga üks tüdruk kadunuks ning jälgimismeeskond asub teda drooni abil otsima, kuigi neil pole kuidagi võimalik aidata selle lapse pere, kes samuti tütart küla lähikonnast otsivad. Karta on, et see kummaline mees on tüdrukuga midagi teinud (kuivõrd mees on mõnda aega külast eemal olnud ning naasis verega kaetult). Korraga aga tabavad drooni sensorid ühe ebaloomulikult eredalt kumava objekti, mis kiirelt külale läheneb. See objekt on peagi tuvastatav tüdrukuna, ainult et… miks ta selline on? Tüdruk-objekt jõuab külasse ning sellele järgnevad mitmed dramaatilised tunnid nii Pakistanis kui Ameerikas.

Et siis nägemus sellest, mis võiks juhtuda, kui tänapäeva tehnoloogial oleks võimalik jälgida džinni tegevust; siin see olend koguni sekkub tehnika toimimisse. Plusspunktid selle eest, et müstika osa mõjub jutus kuidagi realistlikult, endalgi tekib kaasaelamine, et mis selles Pakistani külas õieti juhtub. Ning tegu pole niisamuti ameerikaliku vms rahvuslikpatriootilise tükiga.

Kommentaare ei ole: