Lühike humoresk teemal… no mida see loo pealkiri täpselt väljendabki. Ehk
siis kolm robotit arutlevad teemal, mis on pall, einevõileib, kass, Xbox ja
tuumapomm ning kuidas kadunud inimsugu neid (valesti, imelikult) kasutasid.
Sest robotid ei salli meelelahutust ega ilutsevaid lahendusi. Tõepoolest,
milleks võileib, mida suus püdelaks massiks järada, kui võiks kohe toitelahust
makku suruda? No ja ühtlasi selgub seegi, miks inimsugu välja suri.
Nad nimelt modifitseerisid kassi käpa selliseks, et see armas koduloom võis
nüüd ise toidukonserve avada. Ja kui kassidel pole enam inimsugu vaja… siis on
inimsool tõeliselt vesi ahjus, tehku nad kasvõi massiliselt tuumapomme või
keeraku keskkonda pöördumatult hapuks. Ja kuna robotid puutuvad loo käigus
kokku ühe tõelise kassiga, siis… ka nende olendite tulevik on võrdlemisi tume. Eks
ole, kes viimasena naerab jne.
Tekst on esitatud dialoogivormis, käib selline laadna killuviskamine kuni…
loo võtab üle kass. Niiet robotiloost saab hoopis… kassilugu. Tekst on üsna
lõbus ja arvatavalt oli autorilgi seda meeldiv kirjutada, aga samas on tegemist
niisuguse kerge ühepäevaliblikaga, ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Mitte et
iga tekst peakski raiuma süvapateetikat. Scalzi on suuteline ka pikemalt huumorit
tegema.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar